Siis kui loodus hakkas talveunne sättima ja puudelt lehti vaikselt pudenema, võtsin ma ette ühe õmblusprojekti. Seelik oli olemas, kuid see pidi sedasi saama ära tuunitud, et meenutaks veidike kortsus kihtkihilist mustlasseelikut.
Et mulle meeldib isegi kortsus asjade juures naiselikkus, siis peale õmmeldud pitsdetailid tikkisn pärlitega üle. See andis boheemlaslikule seelikule veidike särtsu juurde.
Kuna tahtsin nii hirmsasti katsetada riidevärvimist, siis peale seeliku valmimist võtsin ette selle toonimise. Teadsin, et pitsid on erinevast materjalist, mistõttu neelavad ka erinevalt värvi.
Aga see tegigi huvitavaks, et igal pitsil oli oma vaarikapunane varjund. Muidu oleks kõik üks moos olnud.
Seelik on nüüd Soomes Anne juures. Nägin isegi Facebookis ühte fotot, kus ta üritusel poseeris. Ei märganud seda endale mälestuseks napsata :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar