Imelist jõuluaega imelise küünlavalgusega

 

Igal aastal,
kui süütame küünlad, me soovime midagi head,
et jätkuks meil jõudu ja tervist
ja keegi meid sõbraks peab.

Kuu heidab hõbedasi varje
ja küünlavalgus kuldset sära.
See jõuluõhtu imeline valgus
aeg lootuste ja unistuste päralt.

Kaunist jõuluaega teile!

Sellel aastal hoiavad küünlaid minu ja väiksema tütre keraamikaringis valminud alused. Mees sai aga omale kuumaalused, kuhu saab toetada hommikukohvikruusi.

 

Savist vormub keraamika

 Haljala lasteaia loovustoas võis kolmapäeviti ja pühapäeviti näha hulk naisi, kes käised üleskeeratuna hoogsalt savi rullisid. Tegemist oli keraamikaringiga, kus 15 naisele oli oma teadmisi ja oskusi tulnud jagama Merli Tammemägi Ubja külaseltsist. Ta on aastaid valmistanud keraamikaesemeid ja seega oskab väga erinevates tehnikates vormida savist ilusaid keraamikaesemeid.

Kõik keraamikatöös algajad naised õppisid programmi alusel keraamikavalmistamise põhilisi võtteid. Näiteks koolituse esimesel päeval oli kõigil võimalus valmistada taimemustriline vaagen või taldrik. Sama tehnika abil, kus lahtirullitud savile luuakse mustreid, sai kasutada ka pitskeraamikavõtteid. Kodus vedeleb paljudel heegelpitse, millele tänapäeval rakendust ei leita. Pitsid on aga ideaalne abivahend savitöödel, sest selle abil saab pehmesse savisse rullides luua imeliselt kauneid mustreid. 

 

Teisel päeval õpiti ümarate vormide loomist ehk kuidas teha kruusi, potti, topsi vms. Materjali kokku ei hoitud ja tagasihoidlike kohvi- või teekruuside asemel valmisid suured jooginõud, mis andsid lausa kannu mõõdu välja. 

 

Kolmandal koolituspäeval kasutati punumis- ja ribatehnikat, kus käsitsi voolitud „ussi“ abil vormiti mingi anum.

Kuna tulemas on jõulud, siis mis saab olla ilusam ja kodulähedasem kui isetehtud keraamilised kuuseehted. Neid sai valmistada põhitöödest järgi jäänud savitükikest ja nii valmis neid nagu vabrikus sooje saiu. Samuti sai omale valmistada toekat keraamilist sussi päkapikkude nänni jaoks.

Peale kuivamist kulus terve päev viimistlemisele, kus liivapaberiga lihviti viimanegi konarus. Põnevate glasuurvärvidega rõhutati esemete tekstuurpindasid - tulemust ei osanud tol hetkel keegi ette aimatagi, kuid kindel on see, et ilus glasuurvärv üldiselt pettumust ei valmista.

Haljala Kultuuriseltsi esinaine Riina Must ütles, et kevadel tehti projektitaotlus, mille eesmärk oli kultuuriseltsi ruumide kasutusvõimaluste laiendamine. Taotlus rahuldati ja selle käigus korrastati ruume, renoveeriti ja „kobestati“ vana mööblit, samuti osteti potikeder. „Tulevikus saavad soovijad juhendaja käe all keraamikat teha ning potikeder on väga oluline vahend savitöös,“ ütles Riina.

Riina ongi Haljala Kultuuriseltsi hing – tema organiseerib ja vaatab, et kõik on nii nagu peab. Kui keraamikaõpilased lõpetasid oma töödega, siis Riina jaoks oli veel suur töö eest. Tema kontrollis, et tööde põhjad oleks puhtad, seejärel ladus glasuuritud tööd kiht-kihi haaval põletamiseks ahju. Ja niimoodi mitmeid kordi, sest valmis ikka päris suur hulk töid. 

 Tänutäheks osutatud hoole eest peeti teda meeles jõulukingitusega.

Veel jõuab oma käega kingituse teha - graveeritud lõikelaud

Imeline idee ja sobilik kingitus perenaisele, kes armastab süüa teha.

Lumehelbeteemaline puugraveering lõikelauale annab sellele lihtsale tarbeesemele omapära, samas ei kaota see praktilisust. Nüüd ei ole enam ka põhjust lõikelauda sahtlipõhja peita.

Randmeid soojendavad katted

Pole kunagi randmesoojendaid kandnud ja ei ole eriti aru saanud ka nende otstarbekusest. Arvasin, et külmetavad ju sõrmeotsad, mis just randmesoojendajatel välja jäävad.

Selgus, et kallis õde vajaski just selliseid sooje käekaitseid, millel sõrmeotsad vabad. Talvisel ajal on kogu aeg külm. Kui tõmbad need kätte, siis on nii hea ja turvaline.

Tegin talle jõulukingituseks kaks paari ja proovimisel tõdesin, et neid on mõnus kanda küll.

Jõulud küünlal

Kunstitarvete kaupluses on müüa värve ekstra küünaldele maalimiseks (firmalt Marabu  või Rayher). Tegemist vahavävidega, mis sulamisel ei tekita mingeid lõhnasid. Mis näiteks tekib siis, kui aküülvävidega küünlaid kaunistada.

Maalida on nendega ka puhas lõbu.

http://www.kunstitarbed.ee/?content=210&selected=2199&title=K%C3%BC%C3%BCnla+Liner+782+Metallic-silver+25ml

Pulmalipp noorpaarile

Tegemist tellimustööga Pärnu noorpaarile, kes nüüdseks on õndsas abielus.

Lipp pidi tulema pigem tagasihoidlik, ei turteltuvisid ega muud sümboolikat ei soovitud. Nii jäigi nimed südame piiravas rõngas. Hiljem kandsid pidulised oma nimed lipule.

Lipp ise on puuvillane ja kirjad käsitsi tekstiilivärviga peale kantud.

Meisterdamist lapsega

Tegelikult on see jutt kategooriast, et kui vahva osaleda laatadel ja küll ema midagi müügiks kokku kraabib.

Ja ka seekord sedasi. Esmaspäeval, 9.detsembril oli koolis lastel jõululaat ja päev varem, pühapäeva õhtul, peale seda kui reisilt tagasi jõudsin, läks alles kibekiireks meisterdamiseks. 

Leidsin hea idee internetist, mis jõukohane just lastele. Tegemist lõbusate õpikute/raamatute järjehoidjatega, millel lõbus loomanägu. Natuke lõikumist ja kleepimist ning valmis sai 10 järjehoidjat.

Laps andis tagasiside: laat oli edukas - sagimist oli palju ja lisaks muule kaubale sai pea kõik järjehoidjad maha müüdud.

Põrgutulbaline talvekomplekt

See komplekt on oma mehele, väga külmadeks aegadeks.

Ta jälgis kuidas ma muudkui lappan kindapilte ja uurin kindaraamatuid. Siis hakkas ta ka huvi pärast vaatama Aino Praakli kindaraamatut ja ta tähelepanu pälvisid need Halliste kindad. Muidugi lummas teda kindaid kirjeldav tekst ning veelgi enam meeldis mehele, et kindakirjal on topeltpositiivne kaitsejõud.

Kuna mehe töö on seotud enamuses elu pahupoolega, siis vajab ta kaitset kõige halva eest. Nagu kindakirjalegend ütleb on põrgu- ehk pessutulbal eriti kurjatõrjuvad omadused. Kirjas on siksak loogeline ussikiri ja kahesanurgeline täht - elu , õnne ja heaolumärk.

Kindakirja leiab joonisena ERMist numbriga EJ 176:20

Sügisannid uksepärjaks

Aeg-ajalt leian end mõtlemast, et kuhu seda kraami panna ja kas tõesti peab kõike koguma. Aga ammu on teada, et ei tasu häid asju ära visata. Ütleb ju rahvasuu, et elus võib vahel täinahka ka vaja minna.

Ühel kevadel kummutasin vanad pähklid komposti, siis sain õe käest noomida, et nii hea meisterdamismaterjali minema viskasin. See kevad jätsin teadlikult alles. Veel jätsin alles ka kõrvitsaseemned, mis lasin ära kuivada.

Mõned nädalad tagasi nägin ühte lehist, mille pikad-pikad oksad olid täis armsaid käbisid - ideaalne materjal uksepärja tegemiseks. Käiku läksid ka pähklid ja kõrvitsaseemned.

Mida teha šampusekorkidega - korkstend

Korgist veinipunnidest saab imeilusaid asju teha, kuid šampusekork oma iseäraliku kuju tõttu vajab veidike fantaasiat.

Kui ma köögi teadetetahvli valmis sain, siis jäi väga palju alles šampusekorke. Hiljem tekkis mul üha enam vajadus ateljeesse stendi või meelespea järele. Seega hakkasidki mõtted keerlema, kuidas kõige asjalikumalt saaks kogutud materjali ära kasutada.

Ega muud ei jäänudki üle, kui lõikasin šampusekorgid neljaks ja liimisin ühele pildiraamile, millel oli klaas puruks läinud. Kuna detailid ei olnud kõik ühe suurusega, siis vahele sobitasin ka mõned veinikorgirattad.

Nüüd on hea oma vajalikud paberid knopkaga seinale kinnitada ja nii need on koguaeg silme ees.

Lapsekindad

Need kirikindad kudusin oma lapsele. Ta jälgis, kuidas mul valmisid üks kindapaar teise järel ning siis avaldas ka soovi omamaks ilusaid kirikindaid. Alguses hakkasin kuduma sõrmikuid, kuid mustrijooksu tulemina jäid need pisut suureks. Seega tegin talle labakud.

Kasutasin Soome poevillaseid lõngasid, sest need on pehmed ega hakka ärritama lapse kätt. Värvid valisin mahedad ja noorele neiule kandmiseks sobivad.

Jäädes Virumaale truuks, võtsin Viru-Jaagupi mustri Tiia Artla ja Ann Ojaste raamatust "Kindakirju Viru- ja Võrumaalt". Pole sellist lummehelbekese mustrit mujal täheldanud.

Sõdurisokid - minu panus

Jõulude eel on ridamisi üleskutseid heategevuseks. Ka on pöördumisi käsitöötegijatele, et kel tahtmist ja energiat midagi oma käega valmistehtut ära anda. 

Nägin Facebookis Naiskodukaitse üleskutset kududa kindaid või sokke. See on juba neljandat aastat toimuv projekt, kus kahesajale Afganistaanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele kingitakse jõuludeks isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid! Soojad villased esemed peaksid leidma koha kingipakis. 

Mõtlesin mõnda aega ja otsustasin, et kui aega saan, siis ehk koongi. Materjali on ju küll ja sokikudumine käib lihtsamalt kui mõne peene kirikinda kudumine. Otsustavaks sai siiski naisorganisatsiooni, millesse ma kuulun, kaasalöömine. 

Nii valmisid minu poolt kahed suured sokid. Loodan, et neid hakkavad kandma tugevad mehed, kes oma välismissiooni edukalt lõpuni teenivad. 

Soki sisse peidan jõulusoovi kodusest Eestist!

Lisainfo:
https://docs.google.com/forms/d/1xshfY4idLNtP0KD1lwdKjRC8MLwH4meF1nuQ5IZsLPk/viewform

Kuidas ma lapsele riidenagi meisterdasin

Jah, laps kasvab ja ka riided muutuvad üha raskemaks. Kunagi garderoobiseinale liimitud nagid kukkusid lõpuks kõik maha. Laps tahtis oma nagi.

Majapidamisest sai otsitud kaks lauajuppi ja leidsin ka kaks riiuliotsa. Trelliga kokku ja valmis. Ära viimistlesin valge värviga.

Poest otsisime üksikuid nagisid ja just neid, millele ma kunagi olin silma peale pannud, enam polnud. Kurb. Hea hinnaga saime juba valmis nagi ja otsustasin, et ei hakka seda lammutama, vaid kinnitan valmisnikerdatud nagialusele.

Nagiotsad hõõrusid veidike liivapaberiga ära, et oleks veidike kulunud ja vanaaegse muljega.

Erksust andsin salvrätikutehnika abil. Kinnitasin lakiga salvrätist välja lõigatud lillemotiivid alusele. Hiljem katsin riiuli veel paari kihi lakiga, et oleks lihtsam hooldada.

Muhu tikandi aineline viltimistöö

 

 Ei oskagi kuidagi teisiti nimetada seda lillemerd, mida mult telliti mantli peale. 

Must mantlike rändas mu töölauale. Tellija soov oli, et lilled oleks nii seljal, taskutel ja ka ühel revääril. Veel oli sooviks, et lillemeri meenutaks Muhu tikandit. Ainest leidus internetist rohkelt.

Mantli viltimine võttis päris kaua aega, sest põhjus oli selles, et kangakude oli hõre ja meenutas bukleekangast. Vilt ei tahtnud kuidagi kinni jääda ja tihedaks muutuda. Kuid tundidepikkuse viltimise tagajärjel võtsid lilled üha loomulikuma ilme.

Aitäh modellile, kes pole kuidagi mantliga seotud :)